Dorje Shugden

Dorje Shugden ehk Dhol-rgyal (tiibeti keeles rdo-rje shugs-ldan 'Võimas Välk') on uus budistlik jumalus, keda peetakse surnud laama raevukaks vaimuks, deemonlikuks jõuks või Mandžušri raevukaks aspektiks. Peamiselt seostatakse Dorje Shugdeni geluugi koolkonna kahe mõjuka laamaga: Pabongka Rinpoche ja Triyang Rinpochega.

Shugdeni pooldajate liikumine on koondunud ümber Geshe Kelsang Gyatso, gelugpa munga, kes lõi Uue Kadampa Traditsiooni, et rõhutada Atiša reforme ja õpetuse puhtust. Kelsang nimetabki omaloodud kogukonda Puhtaks Gelugpaks ja see on õpetuse puhtana hoidmise poolt. Samas võib ju pidada tema loodud kogukonna uskumisi vasturääkivateks: ühelt poolt eitades tantristikke traditsioone, teiselt poolt pooldades Shugdeni kummardamist kuni sinnamaani, et temast on tehtud valgustatud tarkusejumalus. Gelugpa puristid peavad dzogcheni (ühte nyingma koolkonna õpetatavat tantristlikku praktikat) klammerdumiseks "enese" külge, tagasipöördumiseks hindu vedanta juurde, mis õpetas, et olemas on üks jumal, mis on kõiges, ja kõik muu on illusoorne. Läbi ajaloo ei ole nyingma koolkonnal olnud eriti poliitilisi ambitsioone. Küll aga on seda olnud gelugil, kes selle süsteemi lõi.

Dorje Shugden on otseselt või kaudselt vastu dalai-laama administratsioonile, seda toetavad rituaalid ei saa koos eksisteerida. Nendega on seotud kaks jumalust, kelle vastu ta on: Padmasambhava, kes on gelugi jaoks vaenuliku nyingmapa koolkonna looja ja peamine kaitsja, ning Pehar, keda vöib nimetada rivaalitsevaks nõuandjaks valitseja kõrva ääres. Mõne allika kohaselt oli ka Pehar algselt nyingma koolkonna jumalus ja Padmasambhava allutas ta nagu paljud teisedki usukaitsjad tööle budismi heaks.

Dalai-laama institutsioon ei ole üksnes poliitiline, vaid toetub ka keerukale, põhjalikult väljatöötatud rituaalisüsteemile. Kui V dalai-laama sai 1642 võimule, soovis ta taastada kunagist Tiibeti impeeriumi. Seda soovi toetas keerukas rituaalide süsteem, mis otsis võimalusi taaselustada Tiibeti impeeriumi tajutavat religioosset baasi. Selline rituaalide süsteem ei põhinenud üksnes gelugi koolkonna traditsioonidel, vaid hõlmas õpetusi ja osasid ka Nyingma koolkonnast. Seda koolkonda seostavad tiibetlased just varajase impeeriumiga. Võib mainida kaht olulisemat: pühendumine Padmasambhavale, kes vastutab selle eest, et jumalused oma sõna peaksid, ja "üldse kõigi maailmakaitsjate eest Tiibetimaal". Teine oluline element selles rituaalses süsteemis on kaitsja – oraakli – Nechungi positsioon. Dalai-laamal ja tema valitsusel nagu teistelgi asutustel Tiibetis on palju kaitsjaid, kes kaitsevad dalai-laama institutsiooni.

Tänapäeval oluline riigioraakel Dorje Drak-den (Nechung) on peamine Tiibeti valitsuse jumalus ja dalai-laama kaitsja. Selle tõttu on Nechungile Tiibeti eksiilvalitsuses antud aseministri koht. Aastasadu on dalai-laamal ja valitsusel olnud uue aasta pidustuste ajal traditsioon küsida nõu Nechungi jumaluse esindaja, Nechungi oraakli käest. Tema käest võib nõu küsida teistelgi aegadel. XIV dalai-laama ütleb, et kui ta vaatab ajas tagasi, siis näeb, et iga kord on oraakli nõu õige ja sobilik olnud. Ei saa öelda, et ta sõltuks ainult oraakli nõuandest.